Nii on ju meile lapsest saati sisendatud- proovi, kui ei õnnestu, proovi veel. Ole kannatlik, ületa ennast ja küllap varsti näedki, et kõik õnnestub.
Esimesed lavaproovid näitavad vaatajale kiirelt, kes on need eneseületajad, kelle hing väriseb sees. Sest teha tuleb midagi, mis pole igapäevane- on hoopis uudne ja pisut hirmutavgi. Nendest hetkedest ei jäädvusta kaamerasilm midagi. Noored on usinad, proovivad üha uuesti ja uuesti ning juhendajatel on selge visioon.
Jätame Ursulaga noored oma enesekindlust lihvima ja suundume kooli- paberimajandus vajab korda ajamist. Arutleme mõnda aega töistel teemadel ja viskame õhku mõtte Ursula vastuvisiidi võimalustest. Koolil on valmis saanud uus hoone ja nii näevad kabinetid välja nagu...kolimise eel ikka- kokkupakitud asjad, veel pakkimata asjad ja sekka mõnigi toimekas õpetaja. Tekstiiliosakond jääb oma senisesse asukohta, sest "keegi ei taha kolida masinaparki". Tekstiilivaldkonna õpetajad on noortega Muusikamajas proove tegemas ja mina saan kauaoodatud võimaluse Hannoveri ühe tuntuma vaatamisväärsusega lähemalt tuttavaks saada- Herrenahuseni aiad (Die Herrenhäuser Gärten) tähistab sel aastal oma 350 juubelit.
Vaatamist jagub seal kasvõi terveks päevaks, sest ühe osa moodustab suur ajalooline aed- Barokkstiilis kujundatud aed eriilmeliste taimekoosluste, skulptuuride, purskkaevude ja geomeetriliselt kujundatud madalate ja kõrgete hekkidega. Praegusele aastaajale omaselt on ümbruskond täis õiteilus pärnapuid. Sooviksin seda mesimagusat lõhna kojugi kaasa võtta ning kõigiga jagada.
Lisaks suur botaanikaaed. Mulle näib, et väga eksootiliste taimedega seal tegemist pole, liigid on paljuski samad, nagu meil, lihtsalt kasvult kõvasti lopsakamad ja praegu täies õiteilus.
Taimedel puudub tagasihoidlikkus- nemad on valmis kaamerasilmale oma ilu demonstreerima. Vahepeal ilmutab ennast tuuleiil ja siis tuleb fotograafil kannatust varuda.
Igatahes unustasin ennast seda ilu nautima piisavalt pikaks ajaks ja meremaailm suleti enne, kui mina taimede vaatamisega ühele poole sain.
Siinne ilm on mind soosinud- päevad läbi pilvitu taevas ja särav päike ning suvine soojus on just need kolm asja, millest Eestis sel kevadel kõvasti puudust olen tundnud.
Päeva õhtusse jõudes olen kogunud arvestatavad 23745 sammu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar